Iidsetel sünkjatel radadel
"Maarjamaa" Vaarisade verega kirjutatud see nimi kui igiorjuse sümbol allakäigu ajastus kestvas Vaarisad võitlesid võõra usu ja võimu vastu maha pesid endilt "pühavee" jäid uhkelt metsarahvaks Kuigi möödunud sajandeid ei ole te suutnud meid murda ei hakka te hammas me peale me paganad jääme püsima Laaned pilkaselt pimedad sood täis näljaseid laukaid kristalsed ohvriallikad ürgses ühtsuses kulgeme Südames kanname pimedust mida teised mõista ei saa maailm pole üks tahan puhata kodumaa mullas ME OLEME METSARAHVAS ME IIAL EI VANNU ALLA KULGEME IIDSETEL RADADEL IIDSETEL SÜNKJATEL RADADEL
Submitted by SerpentEve — Jun 22, 2026
Eile veel vaakusin hinge täna taastan iidse hiilguse pole kahetsust, pole tagasiteed veritasu vemmeldab mu sees Äikesetormina vabaneb vaen (VAHKTURM) viha vereks saab valatud Kannatustest kogunend äng hinge tahab rebida seest ike meid rõhunud ja laastand me maad rist, me haavadele visatud sool Äikesetormina vabaneb vaen (VAHKTURM) viha vereks saab valatud Ei enam saa rahu ega leia ma und mässab mu sees sisemine sund palju vett merre on voolanud Jõest aeg vabaneda te valelikust tõest VAHKTURM... Äikesetormina vabaneb vaen (VAHKTURM) viha vereks saab valatud Täna öösel kogunevad väed tuha alt taas tõuseb tuli salasepitsus saab teoks... VAHKTURM...
Submitted by SerpentEve — Jun 22, 2026
Võõrast kirikut pead pühaks kuid hiis su teel on ristijalu ees Jehoova nime ilmaaegu ei nimeta kuid Taara te jaoks on vaid tühi pudel RISTIKATK Räägid sallivusest ja ligimesearmastusest kuid miks teisi jumalaid te jumala kõrval olla ei tohi RISTIKATK Te orjameelsus väärib vaid põlgust näotu pööbel kummardamas kõrbejumalat RISTIKATK Te ei näe sest ei tahagi näha te ei kuule sest ei tahagi kuulda te ei tea sest ei tahagi teada usute pimesi pähetaotut RISTIKATK...
Submitted by SerpentEve — Jun 22, 2026
Jäiselt puhuv tuul peitmas endas tuld su surnukülmi huuli nüüd katmas on muld nii sügav ja kivine on sinu haud elutus kinni vajutanud silmalaud SURMAHINGUS HAUAHÕNG LÕPPES ELUSÜGUS, SAABUS SURMATALV Minevik tume, tulevik süsimust elutahtest sai elutüdimus surm viimaks sul halastas hinge ihust kidurast lahutas SURMAHINGUS HAUAHÕNG LÕPPES ELUSÜGUS, SAABUS SURMATALV Eluküünal ei enam põle jäine tuul puhus leegi su aeg sai ümber katkes elutee konarlik Jäine tuul hinge viis endaga tühjale väljale ulguma igaveseks endale järgnema mitte iialgi uuesti sündima... SURMAHINGUS HAUAHÕNG LÕPPES ELUSÜGUS, SAABUS SURMATALV SURMATALV...
Submitted by SerpentEve — Jun 22, 2026
Loodusviha laastab säästmata ainumast hingelist inimkond külvanud saasta omaenda roisus kõngema LOODUSVIHA - MAA KÄTTEMAKS Aeg tasuda võlad oma eludega LOODUSVIHA - MAA KÄTTEMAKS Aeg tasuda võlad oma mõttetute eludega "Loodusekroon" jälgim oled kõikidest elajaist kaevad iseendale hauda kui valitsejaks oled end arvanud Vaevumata vähegi vaagima usud tõdedeks vormitud valesid kui praegu peaksid kärvama ei suudaks kaasa sul tunda LOODUSVIHA Looma eneses maha surudes ürgse väe vastu võitled jõgesid tagasi voolama sundides hävingut pöördumatut lood
Submitted by SerpentEve — Jun 22, 2026
Ära näita tundeid välja sisimas kui üle keed nälgi kuigi tunned nälga algab teekond hullusse Tuul üles kisub tormi äike taevas lajatab kõik mahasurutud tungid ainsa hetkega äratab Valust sündinud kurbuses kasvanud kammitsais mandunud nüüd hulluses hääbumas Kuhu jäi trots kuhu kadus viha elu möödus suretades liha Kui palju mahub sünni ja surma vahele kui palju nõtrust suudab välja mõelda inimhing HULLUSESSE EDASI HULLUSESSE HULLUSESSE LÕPLIKULT HULLUSESSE...
Submitted by SerpentEve — Jun 22, 2026
Rist ja viletsus häving ja hukatus lõputult kestev äng rõhub kivina kaelas Kurbus igal sammul valu varjuna sind saadab meeleheide võtab maad masendus matab endasse RAUDSES HAARDES Pole lootustki pääseda RAUDSES HAARDES Määratud lõpuni piinlema Metsade hämaruses seal peatub aeg inimilmast puutumatuil tundmatuil teil Unusta valu, unusta äng lõpeta teesklus, ole osaks ürgsusest unusta valu, unusta äng lõpeta teesklus, leia üles iseend
Submitted by SerpentEve — Jun 22, 2026