Vere kutse kohustab

Teras mõõgas ja teras mehes, terasest teodki tehti. Meelekindlale, õigustnõudjale kahtlased kombed ei kehti. Rajutuultest ja tormimürast jõu, kes meist määratu tabaks: sihi ainsama, suuna sirgema kodumaa võitleme vabaks! Vabade meeste ja vaba mandri hinnaks on isiklik kaotus. Ja ikka püsimas üle aastate teod, mis terasest taotud.

Submitted by Finntroll — Apr 25, 2025

Sinu auks ma laulan armas Eesti kodumaa rebi puruks orjarauad tahaks vabalt hingata. Eesti laps et täiel rinnal lõbusalt võiks kilgata paljajalu kodupinnal tare poole silgata Sirguks vapraks eesti meheks selge pilk ja kindel käsi selle nimel, tõotan Sulle võitlemast ma eal ei väsi Anna meile jõudu, Eesti hoida puhtana see maa siia oma eluõhtul heidan vaikselt puhkama.

Submitted by Finntroll — Apr 25, 2025

Must on Eesti kohal taevas torm on piitsutamas maad. Eesti riik on sünnivaevas kurbus hinges võtnud maad Kerjused on täitnud linnad maha müüdud kõik mis saab kuhu tahad Eesti minna kas ka vabaks jääda saad? Usu kaotanud on rahvas väsinud on valedest tulevik on tuhmund tahmast lootusest on jäänd vaid kest. Aeg on täis ja kell on kukkund viimne tilk on karikas. Liiga kaua oled tukkund aeg on ärgata sul taas. Pole vaja kummardada ida ega lääne ees vali oma, õige rada hoia vaba eesti mees. Vabadust ei müüda maha selle nimel surrakse vabadus ei ole raha seda hinges kantakse.

Submitted by SerpentEve — Apr 25, 2025

Meie võitluslipp sini-must-valge aatekõrgusse näidaku teed! Lehvi, lehvi sa hõõguma palged süüta südames õilsuse leek! Lipuvärvide kolmkordne sära helgib võidukalt üle me pää Meile avaneb võitude värav julgus ületab kõrgeima mäe! Me vannume lipu all vande sulle elada, isade maa! Oma üllamad tunded ja anded sulle pühendan, eestlaste maa! Meie oleme ühine pere sõprus soojalt me südameid seob Paneb kuumemalt tuksuma vere kui meid kutsuvad õilsamad teod Meie maa eest on võideldud palju sellest kõneleb rannikupaas Olgem meiegi, sõbrad, kui kalju ja kui vaja, siis võidelgem taas! Muistsed sangarid, puhake rahus ei te asjata valanud verd Kaitsta tõotame igaski ohus meie maad, meie saari ja merd!

Submitted by Grave666 — Apr 25, 2025

Nähes sind sihikul laulu lööb kuuliprits Rõõmust ja raevust rõkkab truu kone Kaevikus relvaga narvakas lamab Terasest sõbraga tundeid jagab Rünnakulained üksteise järel Porisse langevad, lamama jäävad Valang vaigistab võõra hurraa Lendu läeb uljalt käsigranaat Siiamaani, ei sammugi edasi Viimase meheni püsime valvel Vaenlane siin vaid püüda võib tuult Kuni meil alles üksainuski kuul

Submitted by Celtic Frost — Apr 25, 2025

Elujõudu annab maa alguse sealt taim kord saab juured need on taime suu läbi nende toitub puu Kui ta oma juured kaotab surm ta üle tiivad laotab pehkind puit ja ilu kaob jäävad ainult kuivad raod Selles maas on meie juured kangelaste nimed suured jala all on kodumuld ei me karda põrgu tuld Ränk on olnud ajalugu kuid on alles eesti sugu kuni austad oma maad võita keegi meid ei saa Las siis kasvab eesti tamm meie rahva jõud ja ramm sinitaeva palge ees mustal mullal valge mees

Submitted by Grave666 — Apr 25, 2025

Mida siit otsisid, võõras? Kuis kannab sind maapind Pärast kõiki su tegusid Pärast jutte, mis rääkisid? Neetud olgu su rahvas Veri te soontes las kuivada Südametuksed teis surgu Kopsudest võõrdugu õhk Hirm sind halvaku, häbi hukaku Üksindus olgu su saatus Mures sa mädane, kurbuses koole Halastus hüljaku sind Kaeble - me kõrvad on kurdid Usalda end meie hoolde Liha su luudelt, hingeraas ihust Rebitud roomikust raskest

Submitted by Nargaroth — Apr 25, 2025

Läbi surma ja raskuste viis me tee ja palju meist langesid põrmu Kui ka viimase meheni langeme meie poegadel tuleb siis võita Ei Taha me sambaid, soovime vaid oma maad, me rahvuse uhkust et kunagi ühegi vaenlase jalg ei rüvetaks enam ta puhtust Võtad, poeg, minult mõõga, ma tean oma kindlasse noorde pihku ja rinna siis vaenlase vastu sead eales sa rivist ei lahku Võime rahuga minna, kui tuleb aeg sest vahetus võetud on vastu Ma Toonelast sinule ulatan käe ära murdu, noor sõber, pea vastu

Submitted by Warbringer — Apr 25, 2025

Ta langes siin varasel tunnil viimase ohke kaasa viis tuul Ei otsitud teda, see oli vaid üksikult ekslev juhuslik kuul Imestav "miks?" tardunud palgel, mis kahvatu koidupäikese kullas Pooleli sigarett jäi ja su elutee viimane puhkepaik võõramaa mullas Veel õhtul terviseid sooje välipostiga saatsid sa teele Tõotasid vanemail, armsamail neiul pea naaseda isade maale ...julm kägu otsustas teisiti öösel, kui uinusid, kukkus sul` saatuse Raba veerel lihtne rist kääpal lõpetab viimase vaatuse

Submitted by Morgoth — Apr 25, 2025

Mu kodu on punaste pihlakate all iidne Alutaguse ja Taevaskoja mu kodu on langenud linnusevall ja pesas sirguvad linnupojad Mu kodu on rannakivid ja luited Sinimäed ja kuulus Mahtra sügisel lindude kurblikud hõiked ja neid saatvad kuldsed vahtrad Mu kodu on hämarik ja koit ja esimene tärkav kevadlill öös kumav jaanitule loit kiigeliste laulud ja torupill Ka selged allikad ja Peipsi rand ning sängiserval istuv ema hea hommikuudus metsatukad ja isa halliks läinud pea Kodu on pilved ja taevavõlv muistsed Tarbatu ja Lindanisa kodust saab alguse lapsepõlv kodu on Eesti ja mina ise See kõik on koduks mulle oma südame andnud ma tal need read ma pühendan Sulle mu kodu on punaste pihlakate all.

Submitted by Corpse Defiler — Apr 25, 2025

Soerd lõriseb, kraabib värava taga tung hämaraim kihutab kiskjat Me oleme valvel, sel tunnil ei maga ei röövretk saa toimuma lihtsalt Soe seiskab sitkusest sepistet sõdur mõrtsuka meelekindlusest müür Kavatsus kuri koolegu sündides sind tervitab lauluga relvadekoor Tahtest on tahutud tõkkepuid vahvusest valmistet vahiposte Igavest ärkvel me püsime sest teame, mis tähendab :"Gruss aus Osten!"

Submitted by NecroLord — Apr 25, 2025

No lyrics have been submitted for this track yet.